Hea eestlasest lugeja!
Vene server ei saa kahjuks neid ta"hti, millel on ta"pid v6i laine peal, 6igesti kujutada. Nende asemel on tekstis kas semikoolon v6i x v6i veel mingi muu symbol. Olen pyydnud neid ykshaaval asendada arusaadavate symbolitega, aga neid on nii metsikult palju, et igal pool seda siiski teinud pole.
Palun vabandust, et lugemine pole siin eriti mugav.
Helju Rebane
HELJU REBANE
K6IK PUUD EI OLE YHESUGUSED
Meenutan seda 6htut ikka ja j@lle...
See oli armastus esimesest s6nast. Armastus esimesest pilgust on meie puhul v6imatu.
Tol unustamatul 6htul sain tī"ī" juures nagu k6ik teisedki mehed, naise jaoks kingituse - l6hna6li. Nagu ikka oli see „Chanel“, nóód juba number 500. See muldvana firma loob igal aastal paar uut variatsiooni.
Liuglesin tunnelis kodu poole. Teadsin ette, milline saab olema see 6htu: hubases majakeses, puhtusest s@ravas kī"ī"gis, ootab mind silmipimestavalt kaunis naine. Laud on kaetud.
Eramud on kyll anakronism, aga selline oli kord tolle rahaj6mmi kapriis, kes annetas omal ajal meie tulevikulinna ehituseks kogu oma raha.
Kuigi tean, et see maja ja see naine pole needsamad, mis olid eile, hakkan selles siiski vahetevahel kahtlema. Sest niipea kui ukse avan, ytleb see s@ravalt naeratav naine ikka ja alati sedasama: „Tere 6htust, kallim! Kas oled v@sinud? Kohe hakkame sī"ī"ma“.
Kui aga heita vaid korraks pilk aknasse, kahtlus kaob – aknast ujuvad aeglaselt m;;da puude tumedad siluetid. Hiigelratas, millel majakesed asuvad, p;;rleb lakkamatult, alludes juhuslike arvude generaatorile. Kord kiiremini, kord aeglasemalt. Kord j;;b viivuks seisma ning hakkab siis p;;rlema vastassuunas.
Aga see hiigelkeskus, kus meie, mehed, t;;tame, ja need silindrikujulised tunnelid, mis meenutavad vanaaegse lennujaama varrukat ja viivad keskusest majadesse, on liikumatud. Seep;rast maja, kust lahkusin hommikul, on ;htul kui koju naasen, koos eilse naisega juba l;inud. Asemele on tulnud teine maja ja teine naine.
M;nikord tekib mul peaaegu vastupandamatu soov ;elda iga;htusele s;ravale tervitusele vastuseks midagi j;medat. Kuid luban endale vaid k;simuse:
„;tle mulle, mis on su nimi?
Kaunitar j;;b mulle juhmi n;oga otsa vaatama – nimed j;eti meil ;ra kakssada aastat tagasi.
Ma teadsin, et l;hen selle k;simusega riski peale v;lja. ;kskord tuleb m;nele neist s;ravalt naeratavatest kaunitaridest p;he, et mind tuleks ;les anda.
Aga kes teab... v;ib-olla just seda ma tahtsingi. Viimasel ajal oli mulle k;ik ;kstapuha. Mis ka minuga ei juhtuks, olnuks see ikkagi praegusest parem... Kakssada aastat j;rjest v;etakse sind igal ;htul samade s;nadega vastu. Ei tea, kas suudate endale seda ette kujutada...
Tol ;htul, niipea, kui astusin majja, imestasin, et tuli k;;gis ei p;lenud.
Pimedas ma ei pannud teda kohe t;hele. Ta seisis akna all.
„Tere ;htust.“ ;tlesin, kui olin tule p;lema pannud.
Ta seisis, poolp;;rdes minu poole, k;ed rinnal risti ja vaatas pimeduses m;;daujuvate puuude siluette akna taga ning isegi ei liigahtanud. Silmipimestavalt kaunis. Samasugune nagu k;ik teisedki. Laud ei olnud kaetud.
„Aga ;htus;;k?“ k;sisin n;utult.
„J;;b ;ra.“
Ta l;ks minust nagu mingist m;;bliesemest m;;da ja kadus magamistuppa, andes oma n;oilme ja hoiakuga ilmselgelt m;ista, et ma k;in talle n;rvidele.
Tema s;nad vapustasid mind, aga see minule heidetud p;lglik pilk vapustas veelgi enam.
Pole midagi keerulist valmistada ;htus;;k meie ;limoodsat tehnikat t;ispikitud k;;gis, kuhu v;rsked toiduained potsatavad seinapealsest luugist. Muudkui aga vajuta nuppe piltide k;rval. Mida ma hakkasingi solvunult tegema.
Aga. Millise nostalgia kutsus esile tema kummaline k;itumine! See meenutas mulle neid ammuseid aegu, aastat kakssada tagasi, kui hilja peale j;;nud mees tuli koju. Mina m;letan neid aegu, noored muidugi mitte.
Kuigi m;iste „noored“ on meil suhteline. K;igil meestel on ;hesugune ideaalne nooruslik v;limus. K;ik naised on „Miss Universum - 2200 koopiad“.
Kuidas k;ll toona vaieldi, milline v;limus valida naistele, milline meestele! Mehed on meil samuti k;ik ;hesugused ja piltilusad. Etaloniks v;eti tollesama aasta „Mister Universumi“ v;limus. Ainuke p;hjus, miks naiste v;limus erineb meeste v;limusest, ja ka see, et ;ldse on olemas nii ;hed kui teised, on vist see (ma ei tea seda t;pselt, kuid kahtlustan), et rahaj;mm, kes kogu oma varanduse ohverdas ja kelle v;rdsuse ideaalid olid siin kehastatud, oli kohutav seelikuk;tt.
Isegi s;nnip;eva peetakse meil k;igil ;hekorraga. Kingitused on ka samad. Naised kingivad abikaasale pudeli konjakit „Hennessy ja V;rdsus“. Mehed naistele l;hna;li „Chanel“. Te saate muidugi aru, et k;ik naised levitavad meil „Chaneli“ l;hna, meestel tabate ;ra s;nnip;eval selle erilise... v;rdsuse l;hna.
„Abikaasa“ – milline ajast ja arust m;iste. S;na on k;ll alles, aga vanasti sellist naist, kes igal hommikul kaob koos majaga teise mehe s;lle, oleks nimetatud veidike teisiti. Ent kui poleks sellist vahetust, poleks v;rdsusest enam juttugi.
S;in ;ksinda ;htust, v;tsin siis kaunilt karpi pakitud ja siidipaelaga seotud l;hna;lipudeli kaasa ja l;ksin magamistuppa.
Sealgi seisis ta aknasse vaadates, mille taga pimeduses oli aimata aeglaselt liikuvaid musti puude siluette. Vaid aeg-ajalt ta n;gu valgustas m;;dalibisev puude keskel eredalt p;lev t;ht „V“. Ebatavalisest k;itumisest oleme kohustatud teatama. See, mis praegu toimus, juhtus esimest korda kahesaja aasta jooksul. Kuid ma s;litan nende seaduste peale.
;kitselt ;tles ta midagi. Ei, see ei viirastunud mulle. Vaadates endiselt aknasse, lausus ta m;tlikult:
„K;ik puud ei ole ;hesugused.“
Olin m;nda aega vait. Olin vapustatud tema hulljulgusest, kuid veelgi enam sellest, et ta oli osanud seda t;hele panna.
„Ei ole.“ s;nasin viimaks.
Ta v;patas, ja vaatas mulle vaenulikult otsa: “Kas kannad ette?“
„Ei. Kuigi mul on tunne, et sa seda v;ga tahad.“
„V;ta siis teadmiseks,“ j;tkas ta: „Mul ;kstapuha!“
Midagi veel vapustavamat poleks ta saanud ;elda.
„Mul on hea meel“, ;tlesin mina.
„Juhmard... Saa ometi aru – ma ei karda sind!“
„Aga minul pole n;;d enam „;kstapuha“. M;istan, et oled v;ga v;sinud. V;tame parem riidest lahti ja heidame voodisse.“
„Oled v;sinud“,“v;tame riidest lathti“, ;tles ta ;rritatult mind j;rele ahvides. „Mina l;hen k;lalistetuppa magama.“
K;lalistetuba. T;epoolest, igas majas on see olemas. Ainult et k;lalisi seal ei k;i. K;lla minnakse ju selleks, et uusi elamusi saada. N;ha teisi inimesi (teistsuguseid, mitte selliseid, nagu sa ise). Meil aga astu peegli ette ja oledki „k;las“.
Tema ;rritatud olek... Miskip;rast polnud mulle varem kunagi p;he tulnud, et ka minu s;nades pole midagi sellist, mida ei ;tleks sarnases olukorras mistahes teine „Mister Universum“.
N;utult ulatasin talle paelaga ilusti kinniseotud l;hna;likarbikese.
„See on sulle... kingitus“.
Ta ei raputas pead.
„Kui midagi kingitakse yhteviisi k;igile, siis pole see miski kingitus“, s;nas ta veidi pahaseltki.
„Olgu.“ Panin karbikese aknalauale ta k6rval.
Vaikisime t;kk aega, vaadates m;;dalibisevate puude tumedaid siluette akna taga.
„;tle, mis on su nimi?“ k;sisin viimaks. Olin ;kki aru saanud, et tuleb k;sida just seda.
Ta v;patas. Ta n;ol oli selline ilme, nagu oleks ring ;kitselt r;;bastelt maha tulnud (“r;;pad“ - anakronism, raske seletada)
Ta vaikis kaua. Viimaks ;tles: „Tead, ma olen alati unistanud, et mul oleks nimi“.
„N;edsa. Just seda ma m;tlesingi. Sa oled v;sinud minu ootamisest. Mis siis ikka... Sul pole p;hjust usaldada mind. Mul pole p;hjust usaldada sind. Ega muud ;le ei j;;: minna riski peale v;lja ja uskuda teineteist. V;i mitte minna. Otsusta sina. Mida me sinuga v;ime kaotada? K;ik asjad on ju ;hesugused. J;relikult, elul ja surmal pole samuti mingit vahet. Otsusta ise. Meil on v;he aega. Ainult koidikuni.
V;tsin riidest lahti ja heitsin voodisse. M;ne aja p;rast v;ttis temagi riided seljast ning puges vaikselt minu k;rvale.
M;nda aega lamasime vaikides. Akna taga sahistas vihma. Midagi ebatavalist oli toimumas... ;helt poolt v;ttes n;gi see v;lja nii (kui puud unustada),et see on minu naine, kellega olin elanud juba kakssada aastat ja ta nagu minagi polnud selle aja jooksul p;rmugi muutunud. Me ei vanane, ei sure haigustesse. Haigusi pole enam. Sind v;idakse ainult hukata - karistuseks.
Aga tegelikult... Minu k;rval oli... see ainus. Mida selgemini see teadmine mulle p;rale j;udis, seda suuremat hirmu ma tundsin, seda enam hakkas mind painama selle hetke peatse kaotuse eelaimus. Keelatud hetke. Sellisele ;eldakse: „Oo kaunis hetk, sa viibi veel“.
Viimaks naine l;petas vaikimise ja sosistas: „Uskumatu“.
Teadsime m;lemad: homme viib aeglaselt p;;rlev hiigelring ta minu juurest minema. ;htul, kui koju tulen, ;ks teine naine, kes sarnaneb temaga nagu kaks tilka l;hna;li „Chanel“ aga ei ;tle ise mulle ja ei usu, kui mina ;tlen talle, et on olemas asju, mis ei ole ;hesugused.
„N;;d on mul p;hjust saatust t;nada,“ sosistas ta m;tlikult omaette.
„Sa t;na parem juhuslike arvude generaatorit,“ ;tlesin ning lisasin: „kallim.“
Esimakordselt kahesaja aasta jooksul oli mul tahtmine seda s;na kasutada...
Meie kuritegelik ;; kestis igaviku. On ju selge, et aega tuleks m;;ta mitte minutite ja tundidega, vaid s;ndmustega. Aga ka see ;; kadus nagu unen;gu. Vastu hommikut panime teineteisele nimed. Kuritegu, mille eest on karistuseks mahalaskmine. Ja siis saabus hommik ja ma pidin taas t;;le liuglema.
Enne kurba h;vastij;ttu leppisime kokku paroolis, selleks, et j;rgmine kord teineteist ;ra tunda.
Sestsaadik igal ;htul, tunnelis kodu poole liueldes, ootan s;damev;rinal, mida kostab uus miss minu ebatavalise tervituse peale. ;tlen alati ;he ja sama lause.
Aga need missid vist ei kuulagi. Nad on ju veendunud, on koolis p;he tuupinud, et k;ik asjad on ;hesugused. Teisi pole olemas. Seep;rast nad ei n;egi seda, mis nii selgelt paistab v;ljas akna taga.
Minu iga;htuse ebtavalise tervituse peale vastavad nad pikemalt m;tlemata: „Tere ;htust, kallim. Kas oled v;sinud? Kohe hakkame s;;ma.“
...Mul pole hoidnud talle mingit m;ttetut truudust. Aga ;rap;latud l;hna;li pole ma m;nele teisele ;ra kinkinud.
Need teised... M;nikord ma lausa irvitan nende ;le. Sest olles t;pselt tema n;gu, annavad nad mulle ;revat lootust senikauaks, kui hakkavad r;;kima.
Ma ootan kannatlikult, millal haruldaste s;ndmuste paarisseaduse kohaselt hiigelratas oma hiigelringe tehes ta j;lle minu juurde toob.
V6ib-olla l@heb m;;da veel kakssada aastat. Aga ;hel ;htul... Ma ;tlen mind ootavale naisele tervituseks: „K;ik puud ei ole ;hesugused“.
Ta naeratab mulle ja vastab: „Ma tean. Ei ole.“
Ma loodan v@ga juhuslike arvude generaatori peale.