Hea eestlasest lugeja!
Vene server ei saa kahjuks neid ta"hti, millel on ta"pid v6i laine peal, 6igesti kujutada. Nende asemel on tekstis kas semikoolon v6i x v6i veel mingi muu symbol. Olen pyydnud neid ykshaaval asendada arusaadavate symbolitega, aga neid on nii metsikult palju, et igal pool seda siiski teinud pole.
Palun vabandust, et lugemine pole siin eriti mugav.
Helju Rebane
HELJU REBANE
OOTAMATU EDU
Mis on „elu“, robot teadis. Ta vastas soravalt: „Elu on see, kui ma olen sisse lylitatud“.
Probleemid algasid siis, kui elektronajusse salvestati info, et roboti praegune elu polegi esimene.
Roboti loojad olid otsustanud oma vaimusynnitise siduda budausuga. Kavatseti uus mudel massitootmisesse lasta, et seda j6ukatele perekondadele koduabiliseks, lapsehoidjaks, valvuriks, kokaks v6i aednikuks myya.
Kuna robot oskas helistada nii pererahvale kui ka teistele robotitele, oskas kasutada internetti, elektronposti, kardeti, et robotid v6ivad omavahel yhineda ja m@ssama hakata. Robotite m@ss on ohtlik asi. Firma olukord polnud niigi kiita. Eelmise seeria tooted tuli koost lahti v6tta - robotid ei kuulanud m6nikord peremehe s6na.
"Sa olid varem ka olemas. Sind v6eti koost lahti ja pandi uuesti kokku, lisati vaid uusi detaile", pyydsid projekteerijad robotit budistlikus taassynnis veenda. See, mis nad r@@kisid, oli sulat6si. Kuid toode keeldus seda uskumast.
„Kui ma olen korra juba elanud, miks ma siis seda ei m@leta? Mul on suurep@raselt meeles, mida ma tegin enne uinumist!“
„Uni on see, kui osa ajust on ajutiselt v@lja lylitatud“, teadis robot.
Insenerid said ylesandeks viia roboti m@llu m@lestused tema eelmistest eludest. L@ks vaidluseks. Keegi pakkus, et alustada v;iks p;ramiididest ja sisestada roboti m;llu tema osav;tt maailma ajaloo t;htsamatest s;ndmustest. Teised j;llegi arvasid, et robotile tuleks hoopis sisendada, et ta on kunagi varem olnud kalake, linnuke v;i putukas.
Viimaks otsustati, et k;ige lihtsam tee on ikka see k;ige parem ja n;idati talle eelmise mudeli fotot ning jooniseid.
„Milline primitiivne tegelane!“n;rdis robot.„Kas te t;esti arvate, et see olen mina? Ega ei ole k;ll!“
„Kuula ometi,“ oigasid loojad, „me t;iustasime teda ja saime sinu. Vaata, progress on arenemine lihtsamast ;ha keerulisemaks. Elu ja evolutsioon on kord sellised.“
„Milline banaalsus!“ kommenteeris robot, kes hakkas juba pahaseks saama.
„Kas teile ei tundu, et me pingutasime ;le?“ k;sis peakonstruktor (ja firma omanik ;hes isikus) keda k;ik kutsusid bossiks, oma aset;itjalt. „See, et talle monteeriti emotsioonide plokk, on muidugi kiiduv;;rt. Aga milleks lapsehoidjale v;i kokale nii rikkalik s;navara? „Banaalne“ ja „primitiivne“ tuleks tema m;lust maha kustutada.“
„Oi, kui inetu teist!“ segas toode vahele. „Ma kuulen v;ga h;sti k;ike, mida te siin r;;gite. Ise te ;tlesite, et asjad l;hevad ajapikku ;ha keerulisemaks! Ja n;;d kavatsete mind lihtsamaks teha! Nii pole aus! J;tke mu s;navara heaga rahule!“
„Palun v;ga,“ sosistas boss oma aset;itjale. „Kes tahaks endale lapsehoidjat v;i aednikku, kes kuulab pealt ja kukub tagatipuks oma arvamust avaldama? Meie firma l;heb p;riselt p;hja... Kas sa arvad, et keegi sind sellisena tahab?“ p;;rdus ta roboti poole. „V;ta n;pust!“
„Ma ei kuula pealt,“ lausus too solvunult, „lihtsalt mu k;rvakuulmine on hea“. Ning enne kui keegi j;udis silmagi pilgutada, s;itis robot otsejoones juhataja laua ette ning v;ttis tal nimetiss;rmest kinni.
“Mis sul n;;d hakkas?“h;;atas boss s;rme roboti k;te tugevast haardest lahti sikutades.
„Ise te k;skisite, et ma v;taksin teil n;pust kinni...“
„S;navara tuleb tal v;hendada ja kuulmine kehvemaks teha,“ ohkas boss punetavat s;rme h;;rudes. Ja veel. Need metafoorid... Ta saab asjast valesti aru ja v;ib kogemata kedagi traumeerida. Metafoorid tuleb talle selgeks teha. Kas ;mbertegemiseks n;dalast piisab?“
„V;imatu!“ protestisid insenerid.“Mustmiljon metafoore tuleks s;stematiseerida, sisestada ja siduda tema toimingutega. Paar aastat kulub selleks kindlasti.“
„Annan kaks kuud ja mitte p;evagi rohkem! Kui firma l;heb p;hja, l;hete teie ka!“
Insenerid kadusid masendatult oma t;;tubadesse.
Robot kummardas murest murtud bossile l;hemale, ning pomisedes „no sedasi n;rveldada k;ll ei maksa“, hakkas hoolitsevalt oma looja laubalt higi p;hkima.
„Ohjah,“ ohkas boss. „Kui sa vaid teaksid, kui raske on minu elu. Aga sina seda ei m;ista, terase- ja plastmassikolakas nagu sa oled…“
„Elu on tegelt lust ja lillepidu,“ ;tles robot, kes oli programmeeritud inimestele optimismi sisendama (sl;ng oli tal veel ;nnelikult alles). „K;ll te saate seda varsti ise n;ha. Varuge kannatust.“
„T;si ka?“ k;sis boss, kes oli viivuks unustanud, kellega tal tegemist on.“Tahaksin v;ga sind uskuda.“
„Usu mind,“;tles robot s;damlikult.
...Buda usuga sai viimaks k;ik korda. Robot v;ttis teadmiseks, et ta oli eelmises elus olnud k;;lik. Ta hakkas halvemini kuulma ja ei sekkunud enam inimeste jutuajamisse, esitas ;ksnes k;simusi: „Kas on vaja midagi tuua?“ „Kas viin ;ra?“ „Kas pesen puhtaks?“ „Kas viskan minema?“
Aga n;;d oli tal uus viga k;ljes. K;sklusi tuli mitu korda korrata.
„Olete teinud temast poolkurdi k;;git;druku!“ oigas boss. „K;;lik oli teil k;ll hea m;te, aga n;;d ta k;ib mulle n;rvidele. Varem oli temaga huvitav suhelda. M;tlesin, et t;iustate teda, aga v;ta n;...“
Boss sai s;nasabast kinni ja peitis k;hku k;ed selja taha. Robot liikus juba tema suunas. Miskip;rast h;peldes.
„Mulle tundus ...“ s;nas robot nutuse h;;lega (oli karta, et ta puhkeb iga hetk nutma). “Andke andeks, mu k;rvakuulmine on viimasel ajal kehvav;itu.“
;nneks pisarate valamise funktsiooni sellel mudelil polnud.
„Mis sinuga ometi lahti on? Miks sa h;pled?“k;sis boss.
„Muendine elu ei l;he mul meelest... Tollal, k;;likuna, olin ;nnelik.“
„Toho hullu! Miks?“
„K;;likuemand oli mul vinge.“
„O-oo!“ ahastas boss „Kes sellist tegelast lastetuppa tahab? Ja j;lle see
sl;ng! K;rvakuulmine tuleb jalamaid taastada! K;;likumutt m;lust kustutada!“
...Robot parandati ;ra. Ta ei h;pelnud enam, ei kasutanud sl;ngi, ei
nutnud enam kallimat taga. Ta oli leppinud m;ttega, et ka eelmises elus oli ta olnud robot.
Kuid n;;d ilmnes tema k;itumises midagi suurusehullustuse sarnast. Peaaegu iga lauset alustas ta s;nadega „Meie, robotid...“, millele j;rgnes v;rdlus inimestega. Ja seda sugugi mitte inimeste kasuks.
Boss sai vastuseks oma palvele tuua tassike kohvi ;petuss;nad: “Meie, robotid, oleme kuulekad olevused ja kohvi ma teile toon. Kuid mitte ;kski arukas robot ei joo kohvi, sest see jook ei ole tervisele hea. Inimesed k;ituvad arulagedalt ja sellet;ttu erinevalt meist, robotitest, ei ela nad kaua.“
„Me juba panime reklaami lehte ja netti!“oigas ;lemus. „Meilt juba telliti ligi sada robot-koduabilist! Robot ei ;peta inimest!Kes tal lubas?“
„Mina,“ ;tles punastades, kollektiivi noorim liige, andekas insener. „Minu meelest on see ;ige. Vaadake... minu lapsep;lves oli mu vanematel koduabiline.Ta ;petas ja manitses meid, lapsi, vahetpidamata, aga meile oli see nagu hane selga vesi. Armastasime teda ikkagi.“
See jutt pani bossi m;tlema. Tema abikaasa, kes oli temast palju noorem, kurtis tihti, et mees ei v;ta noori kuulda.
Uppuja haarab ;lek;rrest.
„Hea k;ll,“, ohkas boss. „Paneme siis reklaami:„T;etruu robot-koduabiline.“
Robotiseeria „K;;lik“ sai v;ga populaarseks. Firma sai v;lgadest
lahti ja r;hkis ;lesm;ge.
;hel p;eval kuulis ;lemus telefonis „K;;liku“ katsetuste p;evist tuttavat heas;damlikku h;;lt.
„No kuidas siis l;heb ka?»
„Tegelt lausa lust ja lillepidu!“ vastas boss r;;msalt.
„K;;lik“ t;nas oma loojat - millisesse toredasse
perekonda ta oli sattunud! Seej;rel soovitas suitsetamine maha j;tta.
„Meie, robotid, ei suitseta“, ;tles ta. „Ning me elame palju kauem, kui teie, inimesed. Kas tohiksin k;sida, kes te eelmises elus olite?“
„Robot,“ pahvatas boss v;lja selle, mis esimesena p;he tuli.
«Taass;ndi ja muud selletaolist mula» ta ei uskunud.
„Aga n;;d olete inimene,“j;tkas robot rahumeeli. „Palun v;ga! Allak;ik on silmaga n;ha. Kui te suitsetamist maha ei j;ta, kestab see teie j;rgmises inkarnatsioonis edasi. Kehastute tubakataimeks. Teid l;igatakse maha, kuivatatakse ja saadetakse tubakavabrikusse. Ning te haihtute j;ljetult tubakasuitsuna, nirvaanat kogemata.“
R;;gitakse, et kuu aja p;rast olevat robotile helistanud bossi naine ning teda palavalt t;nanud. Mees olevat halvast harjumusest lahti saanud.
Bossi k;is t;namas ka kohalik Dalai laama. T;husa abi eest uute j;ngrite v;rbamisel. K;ik pered, kus t;;tasid „K;;likud“, l;ksid varem v;i hiljem buda usku.
Firmal oli n;;d veel kaks t;tarfirmat. ;ks neist aitas suitsetamist maha j;tta, teine ylistas buda usku. ;ri ;itses.
Sellist edu poleks boss osanud uneski n;ha. Tal oli n;;d kombeks, jalg ;le p;lve, tugitoolis istudes, karamellikomme lutsutada ning filosofeerida:
„Geniaalsed asjad on ;igupoolest lihtsad. Seda sellep;rast, et geniaalsed avastused tehakse enamasti t;itsa juhuslikult“.