Taruaeg

    
     Hea eestlasest lugeja!
     Vene server ei saa kahjuks neid ta"hti, millel on ta"pid v6i laine peal, 6igesti kujutada. Nende asemel on tekstis kas semikoolon v6i x v6i veel mingi muu symbol. Olen pyydnud neid ykshaaval asendada arusaadavate symbolitega, aga neid on nii metsikult palju, et igal pool seda siiski teinud pole.
   Palun vabandust, et lugemine pole siin eriti mugav.
                Helju Rebane

     TARUAEG


     Andke ometi see peavalutablett siia! Ja tooge klaas vett ka!
     Ei, ma ei suuda seda jubedat l@rmi minu kontserni akende all kauem v@lja kannatada. Vahi, millised loosungid nendel! «Sina saad Kanaari saartel v@rsket 6hku hingata, meie mitte!»
     Kolupead! Kust te seda v6tate, et Kanaari saartel on hingamiseks 6hku? Mingit 6hku seal pole olemas, on samasugune heitgaaside ving nagu meilgi. Autosid on seal varsti sama palju, kui Tokyos.
     Teie muidugi usute, et minu elu on suisa lust ja lillepidu. Tobud. Minu limusiin seisis eile viis tundi j@rjest liiklusummikus. N6upidamise olin sunnitud l@bi viima telefonitsi, otse autost. Peavalu l@ks yha hullemaks. Minu autojuht viidi p@rast kiirabiga haiglasse. Heitgaasimyrgitus… 
     Misasja? Ah, te, m@ssajad seal akna all, n6uate, et ma peaksin v@hem autosid tootma? Ei tea, mis hea p@rast? Neid ju ostetakse! Ja kuidas veel! Eriti sestsaadik, kui meil to"o"tab see noor geenius, Kra"ndi (on t@nap@eva noortel alles nimed!).
     Konkurendid ostavad meie autode uusi mudeleid,  v@tavad need koost lahti ja katsuvad j@rele teha. Viguriv@nt Kr@ndi (talle meeldib yhtepuhku nalja visata) leiutab otsemaid midagi uut. V;tame n;iteks selle viimase vidina: tuhatoos-v;lgumihkel. See lendleb auto salongis ringi, tuleb autojuhi kutsumise peale kohale, teatab, mitmes suits see t;na juba on ning p;rast kahek;mnendat suitsu esitab leinamarsi.
Ei, konkurendid meid enam k;tte ei saa. Aga veel veidi ja me k;ik l;mbume ;ra autode heitgaaside sisse nagu kala kuival.
 Kutsusin Kr;ndi oma kabinetti. Oli hilis;htu. Noormees on tubli, teeb ;letunde, nagu minagi. M;nikord kesk;;ni v;lja.
«Olukord on kriitiline, poisu», ;tlesin. «Ma ei n;e ;htki v;ljap;;su.»
«;kki v;hendaks tootmist?» k;sis Kr;ndi, v;ttes istet tugitooli minu vastas. Noormehel oli, nagu ikka, veidi hajevil ilme. Tema suudab teha kahte asja korraga – kuulata mind ja ;htlasi nuputada, kuidas n;iteks kardaanv;lli t;iustada.
«V;hendaks ;ige jah. T;nulikud konkurendid hakkavad siis r;;mu p;rast h;iskama. Ohjah. Tuleks v;lja m;elda midagi t;itsa uut. Vaata, Kr;ndi (kust k;ll, pagana pihta, sellised nimed v;etakse? Ameerikast v;i?), ma ei suuda enam seda ;hku hingata ja seda l;rmi kuulata.  Ausalt ;eldes, mul pole enam ei sooja ega k;lma ei inimestest ega rahast.  Raha on minu jaoks n;;d  vaid ;ks paberile kirjutatud arv. Hea k;ll, ehitan veel paar pilvel;hkujat. Tallinna muinsuskaitseamet tuleb j;lle ;iendama … Mind, Kr;ndi, see enam (kui sinu v;ljendit kasutada) ei morjenda».
«Aga, boss,» imestas tema, «te olete ju alati r;;kinud, et raha on sihuke imelik asi, mida pole kunagi liiga palju.»
«Palun ;ra kuula, mida inimesed r;;givad, poisu. Parem vaata, mida nad teevad. Ja sa saad n;;d n;ha, mida teen mina. L;hen ;ra. Anabioosi. Umbes neljak;mneks aastaks.»
«Aga, boss… Ma ei ela seda ;le», s;nas Kr;ndi nukralt.
«Ilusad s;nad. Elad k;ll. ;ra kurvasta, tulen ju tagasi. Hea k;ll, v;heke varem… Kolmek;mne aasta p;rast. Tahan olla kindel, et oled siis veel elus. Aga sina lood tulevikuauto. Sellise, mis keskkonda ei reosta. Niipea, kui hakkan selle peale m;tlema, saan aru, et huvi elu vastu polegi mul veel p;riselt kadunud. Kujutan seda autot endale tihti ette. N;gin seda korra isegi unes. Midagi mersu, Ferrari ja Lexuse vahepealset. V;ga uhke… Aga seda kisa meie akende all ma ei soovi enam mitte ;ks p;ev kuulata! Pistaksin heameelega k;ik need l;rmajad pokri. Kr;ndi… Loodan v;ga sinu peale. Ootan sinult v;imsat ajur;nnakut.»
Vilistasin. Tuhatoos lendas mu vile peale kohale, teatas, et see on mul t;na juba kahek;mne kuues suits ja alustas leinamarsi esitamist, mis oli minu otsust arvesse v;ttes t;itsa omal kohal.
Lasin juristidel teha ;ksikasjaliku lepingu. Kohustasin minu tahte t;itjaid kapslit-k;lmkaamerat minu kabinetist mujale mitte ;mber paigutama ja mind kolmek;mne aasta p;rast t;pselt samal kohal anabioosist ;les ajama. Kabineti liugvahesein olgu p;rani lahti. Otsustasin meelega olla alluvatele pinnuks silmas. Mine tea, hakkavad muidu ;kki ilma minuta lulli  l;;ma.
J;tsin h;vasti s;ngelt vaikivate sugulastega, kes olid mu t;; juurde kohale tulnud. Vaevalt, et nad k;ik on siis veel elus, kui ;rkan. Midagi pole parata. Nende ainuke soov on oma elup;evakesed ;nnelikult ;htusse veeretada. Aga minul on elut;; teha. Superauto loomises osaleda.
               
                ***
   

Tulin teadvusele keset k;llaltki suurt rahvahulka. K;ik need n;od olid minu kohal kummargil. Murelikud ja ootus;revad. Tundsin nende seas vaevu ;ra m;ned, m;rksa vanemaks j;;nud, t;;kaaslased. Mind aidati istuma ja siis n;gin hallip;ist, kuid v;ga esinduslikku ja r;;msalt naeratavat Kr;ndit.
«Boss!» h;;atas tema. «Mul on nii hea meel teid n;ha! Kuidas te ennast tunnete?»
«T;nan k;simast,» vastasin ootamatult n;rga ja vaikse h;;lega. Pikalt unes viibimisest olin k;hnaks j;;nud ja mu lihased hakkasid vist  k;rbuma. « Pole v;ga viga. Aga kuidas teil l;heb?»
Kr;ndi kl;psutas kaugjuhtimispulti. Minu «voodi» muutus mugavaks ratastugitooliks. Kr;ndi ulatas mulle hoolitsevalt klaasi vitamiinikokteili.
«Noh, s;brake, r;;gi, kas ;hk on n;;d puhas?» k;sisin, kui kokteil oli joodud.
«;lipuhas, boss!»
Kr;ndi l;kkas mu ratastooliga k;rge, maast laeni akna ette. Siit, ;heksandalt korruselt, avaneb kaunis vaade linnale ja Tallinna lahele.
Nii… ;ige mitu uut k;rghoonet… Sadamas oli varem alati n;ha m;nda uhket «Silja Line» laeva. Hetkel laevu seal polnud. Taamal, kaugel mere kohal n;gin soojale maale lendavat V-kujulist linnuparve juhtlinnule j;rgnemas. S;gis on k;es… Elu on ka ilma minuta edasi l;inud… Oh,  mis see inimene siis ;ra ei ole. Vaid linn on igavene. Ja meri.
«Hea k;ll, Kr;ndi, n;en, et Tallinn on ikka veel seal, kus muistegi ja on kolmek;mne aastaga ;ige v;he muutunud. Millest j;reldan, et n;iteks aatomis;da pole vahepeal olnud.  ;lemiste vanake pole kah veel viitsinud linna ;le ujutada. Olgu. Ma tahaksin n;;d sinu loodud imeautot n;ha.»
«Aga boss! Just seda ma teile n;itangi! Kas te siis ei n;e seda turistide gruppi? Nad lendavad Helsingisse. Vaadake, kuidas nad on kolmnurgaks rivistunud ja j;rgnevad giidile!»
J;in tummalt hallip;isele geeniusele otsa vaatama.
«Kas need polegi siis linnud?»
«Muidugi mitte! Vaadake, mul ;nnestus leiutada skafander, mille abil inimesed saavad ;hku t;usta. Noh, magnetv;lja printsiip ja nii edasi. Ei hakka praegu pikalt-laialt seletama. Need skafandrid t;rjusid autod turult v;lja. ;hk on n;;d puhas. Kokkuhoid meeletu. Enam ei l;he vaja lifte, eskalaatoreid, parklaid, laevu ega lennukeid. Inimesed panevad endale skafandri p;he ja lendavad aknast v;lja. Sipelgapesaaeg on inimkonnal m;;das. K;es on taruaeg!» pani Kr;ndi oma jutule uhkelt punkti. «Teie, boss, olete n;;d multimiljard;r. Ja ega minagi paadialune pole.»
Hakkasin n;rviliselt vilistama. Aga tuhatoosi ei tulnud ega tulnud.
«Kahjuks meil enam mitte keegi ei suitseta,» ;tles Kr;ndi mind murelikult silmitsedes. «;hk on nii puhas, ei raatsi rikkuda.»
«Kr;ndi… O-oo… Millega sa hakkama said! Kus on autod? Kus on mu kaunitarid?! Ja kesse l;;b j;lle seal meie akna all l;rmi? T;navalt kostab siia jube kisa!»
«Protestimiiting, boss.»
«Mida sa ;tlesid?! Millega nad n;;d rahul ei ole? Kes seal protestib?»
«Eks ikka need, boss, kelle ettev;tted laostas meie kontsern,» vastas Kr;ndi pilku peites.