Hea eestlasest lugeja!
Vene server ei saa kahjuks neid ta"hti, millel on ta"pid v6i laine peal, 6igesti kujutada. Nende asemel on tekstis kas semikoolon v6i x v6i veel mingi muu symbol. Olen pyydnud neid ykshaaval asendada arusaadavate symbolitega, aga neid on nii metsikult palju, et igal pool seda siiski teinud pole.
Palun vabandust, et lugemine pole siin eriti mugav.
Helju Rebane
HELJU REBANE
RISTS6NAM6ISTATUS
Rists6na lahendasin ruttu. Nagu ikka. Aga see kaheksta"heline s6na, mis tuli l6puks diagonaali ruutudesse oli mulle arusaamatu.
Kohkusin a"ra. A"kki on mul see Alzheimeri t6ve esimene ilming? Inimene hakkab k6ike unustama. L6puks ei tea oma nimegi.
Inimkond pole siiamaani osanud sellest 6udusest jagu saada. Alzheimer kummitab nyyd isegi rohkem, kui kunagi varem, sest me k6ik elame nyyd igavesti.
„Nuujah, – nagu ytleks minu vanavanaema – Epsilonil ka"idi a"ra, aga
Alzheimerist jagu ei saa. Ainuke, mis ikka ja alati aitab, on rahvameditsiin!“ Rahvameditsiiniks nimetab ta rists6nade lahendamist. Arstid soovitavad neid lahendada unustamist6ve profylaktikaks.
Telepateerisin emale ja kysisin, et ega ;kki tema seda s6na ei tea.
„Pole 6rna aimugi“, m6tles ta va"heke a"rritatult vastu. „Sa, Manne, kysi parem va-alt. Tshau, mul on kiire!“.
Mulle pandi nimeks vanavanaema soovil Marianne, kuid k6ik pikemad s6nad lyhendatakse meil a"ra. Seepa"rast olengi Manne ja vanavanaema on lihtsalt va-va. Ning mina olen talle la-la-la. Lapselapselaps.
Telepateerisin va-ale. Tema jalutas hetkel koos teiste turistidega Marsil.
„Ma ei tea sellist s6na. Palun a"ra sega, giid ra"a"gib nii p6nevaid asju“, telepateeris ta vastu.
Ahhaa, niisiis tema ka ei tea. Ja"relikult on see lihtsalt mingi tundmatu s6na! Alzheimeriga pole siin 6nneks midagi pistmist. Hea kyll, aga miks see siis rists6nam6istatusse pandi?
T6mbasin telepaatiliselt traati va-va-le, kes hetkel oli asunud Metagalaktika kruiislaevaga tagasiteele. Neljakymneselt saadetakse meil vastuvaidlemist kannatamata pensionile ja pension;ridel ei j;; yle muud, kui reisida.
Va-va j6i parajasti noorendavat hapnikukokteili, istudes t;helaeva transformertugitoolis. Kui su telepateem on vastu v6etud, siis n;ed kohe ;ra, mida vestluskaaslasne hetkel teeb. M6ni aeg kulus mul selleks, et teha talle selgeks, kes ma siuke olen. Just nii ta kysis. Pole ime, la-la-la-sid on tal minu teada v;hemalt kakskymmend tykki.
Kuulasin kannatlikult ;ra tema salvavad m6tted teemal: miks kyll teadlased ometi midagi ei tee selle kohutava Alzheimeriga.
Nuujah, eks see haigus ole t6epoolest hetkel suurim oht meie tsivilisatsioonile. Aga kas tasub sellest nii palju heietada? Va-va oli t6rges ja palus tulla tema m6tetesse tagasi tunni aja p;rast, sest ta oli n;o sisse m;;rinud mingi superkalli kreemiga, mis pidavat sisaldama Veenuselt toodud magmat. Ta v6ib m;lu pingutades kogemata kulmu kortsutada ja mask l;heb aia taha.
Vaevalt olin va-va m6tetest l;inud, kui mu m6tetesse koputas mu t;tar. Ei oska ;elda, mida ta tahtis, sest see rists6nam;istatus oli mind ;les ;rritanud. „Palun ;ra mind sega“ m;tlesin tusaselt ja lylisin ta teadvusest v;lja.
No kui juba va-va ei tea, siis va-va-va ei tea ammugi.
Igaks juhuks v6tsin temaga siiski ;hendust.
„Kes sa oled?“ m6tles tema.
Kes olen? Sinu j;reltulija neljandas p;lvkonnas, sinu lihane la-la-la-la, kelle v6iks ikkagi ;ra tunda, m6tlesin tusaselt ning samas kohkusin, sest ta ju kuulis mu m6tted ;ra.
„Olen sinu la-la-la-la. Milline neist, on raske selgeks teha.“ m6tlesin viisakalt.
Va-va-va on tolle 6nnetu p6lvkonna esindaja, kes ilma t;;ta ei suuda elada. Nad hakkavad kiratsema ja neid on raske taastada. Seep;rast m6eldi nende jaoks v;lja terve hunnik m6ttetuid t;;kohti. Va-va-va t;;tab valvurit;dina vanaaegse arvutustehnika muuseumis, kust viimase saja aasta jooksul pole mitte kui midagi sisse vehitud. V;lja arvatud kellegi Gatesi foto. Seda seiklust meenutab ta iga kord, kui me megaskaibis, ehk meskas n;eme.
„Kuule, Manne, see s;na on tegelikult t;itsa tuttav, mul nagu koidaks midagi... Oota, ma helistan oma emale.“
Ta helistab! V;eh! Koopainimesed! Kuid tema ema, minu va-va-va-va, pelgab telepaatilist sidet paaniliselt. Ta arvab, et see on hallutsinatsioon. Sellega tuleb leppida, kui tahad temaga r;;kida. Aga just va-va-va-va ongi mu viimne lootus, sest ta s;ndis siis, kui inimestel oli veel halb komme ;ra surra. S;nge ajastu. Tema ema kahjuks enam elus ei ole.
Peagi telepateeris va-va-va r;;msalt mulle.
„Manne, minu ema tegi asja selgeks! Kuula mind t;helepanelikult! „Armastus“ – see olevat v;ga eriline tunne. Tema meelest olevat see lausa imeline. N;iteks mees v;is armastada naist, naine meest.
„Imeline tunne. Hea kyll. Aga misasi see „mees“ veel on?“
„Kohe seletan sulle. Mees... Vaata, vanasti oli olemas siuke inimkonna arengu tupikharu – „mehed“. Na"iteks Bill Gates. Mehi la"ks vaja selleks, et...
Aga ma ei viitsinud enam ta m6tteid kuulata. Kes kyll koostab nii n6medaid rists6nu! Paneb sinna ammuunustatud s6nad! Kas t6esti midagi paremat teha ei ole? Uurimisto"o"d, na"iteks.
Alzheimeri t6bi ju kummitab...