Aristarhos ja koduliblikas

 
     Hea eestlasest lugeja!
     Vene server ei saa kahjuks neid ta"hti, millel on ta"pid v6i laine peal, 6igesti kujutada. Nende asemel on tekstis kas semikoolon v6i x v6i veel mingi muu symbol. Olen pyydnud neid ykshaaval asendada arusaadavate symbolitega, aga neid on nii metsikult palju, et igal pool seda siiski teinud pole.
   Palun vabandust, et lugemine pole siin eriti mugav.
                Helju Rebane


ARISTARHOS JA KODULIBLIKAS               

     Aristarhos n@gi liblikat juba eemalt. Tohutu suur, kirju nagu paabulinnu sulg, tiivad laiali, istus liblikas teerajal, mida mo"o"da noormees kodu poole astus.
     Noormees tardus yllatusest alguses soolasambaks, pani aga siis portfelli sygiseste kollaste puulehtedega kaetud muru peale maha ja hakkas kikivarvul liblika poole hiilima.
     Kuid tollel polnudki plaanis minema lennata. Isegi siis, kui tema peale oli juba langenud hiiliva noormehe vari, istus ta teed t6kestades rahumeeli edasi.
     Hiljem m6tetega selle hetke juurde tagasi tulles, meenus Aristarhosele, et tal oli olnud tookord imelik tunne, et liblikas nagu irvitaks tema yle.
     A"kitselt pani liblikas tiivad kokku. See muutis ta nii abituks, otsekui tahaks ta o"elda: «V6ta mind ka"tte ja tee minuga, mida iganes tahad».
     Aristarhos v6ttiski kahe ka"ega va"ga ettevaatlikult liblika kokkupandud tiibadest kinni. Too ei liigutanud ennast. Rippus rahumeeli noormehe k@te vahel, nagu puuduks tal enesealalhoiuinstinkt. Koduliblikas, tuli Aristarhosele a"kki pa"he imelik s6na.
     Ja"rgmisel pa"eval pidid projekteerimisbyroo to"o"tajad peaaegu n@rvivapustuse saama, kui nende vaikse jutuvada vahele trygis @kitselt Aristarhose vali h@@l:
     - Kuulge, kutid, kas keegi teab, mida liblikad so"o"vad?
     Eriti rabas to"o"kaaslasi po"s6na «kutid», mis polnud inimpelglikule Aristarhosele sugugi omane. Ta ha"benes to"o"kaaslasi, eriti naisi. Esimesena peaaegu kunagi juttu ei alustanud. Kui aga keegi tema poole po"o"rdus, hakkasid noormehe k6rvalestad punetama ja pikema jutuajamise l6puks olid  k6rvad lausa tulipunased.
     Aristarhose ema, yks eesti nimedeleiutamise esimesi pa"a"sukesi, oli pojale pandud nime yle va"ga uhke. Ent poeg tundis iga kord piinlikkust, kui temalt nime kysiti. K6nnak oli noormehel ka kuidagi imelik - ta k6ndis, ka"ed vastu kylgi surutud, nagu seisaks auvalves.
    "Kapsast."oletas viimaks keegi, aimamata, millise andestamatu vea teeb.
    Tema kaunitar ja - kapsapea otsas turnimas! Aristarhos ja"i mornilt vait ja edaspidi seda kolleegi enam ei teretanud.
    To"o"pa"eva l6ppedes ka"is Aristarhos a"ra raamatukogus, kus tal 6nnestus va"lja selgitada, et liblikad imevad imilondiga 6itest magusat vedelikku, nektarit, mida aga kusagil myygil pole.
     Noormees leidis siiski lahenduse. Ta hakkas liblikale ostma lilli, lausa lillesylemeid. Kahjuks eelistas liblikas roose, miskipa"rast k6ige kallimaid.             Aristarhos hakkaski koju tassima suuri roosikimpe. 6htuti istus ta kodus diivanil ja ja"lgis heldimusega, kuidas liblikas k6igepealt suures p6randavaasis seisva lillekimbu kohal tiirleb, laskub siis sellele, haarab  ka"pakestega varrest kinni ning laseb 6ie sydamesse oma "imilondi". Kuna see vastik s6na noormehe meelest tema iludusega kokku ei sobinud, ristis Aristarhos londi hoopis ninakeseks.
     Et aga roosid olid talvel va"ga kallid, tuli kusagilt lisato"o"d otsida. Aristarhos sai kaubale naaberosakonna ylemusega ja teenis nyyd ma"rksa rohkem kui varem. Raha sai pidevalt k6rvale panna.
     Peagi tuli lumi maha, saabus talv. Aristarhos ja"lgis murelikult liblikat – et kas temaga ei juhtu a"kki midagi ootamatut. Liblikas oli rahu ise. T6si kyll, tal ei tulnud pa"hegi tervitada to"o"lt koju naasenud Aristarhost esikusse lendamisega v6i mingil muul kombel. Kaunitar rippus rahumeeli edasi oma lemmikkohal - k6rgel lae all, pitskardinasse klammerdunult, meenutades tohutu suurt kirjut hiina lehvikut.
     Aristarhos pesi aknad puhtaks ja vahetas vana pitskardina uue vastu. Uus kardin oli kallis ja kaasaegse mustriga.
     Aga siiski - liblikas lubas noormehel m6nikord ha"mmastavalt kuulelikult 6rnadest kokkupandud tiibadest kinni v6tta ja mujale viia.
     To"o"kaaslastele torkas yha enam silma muutus, mis oli toimunud Aristarhosega. Noormees oli hakanud ha"sti, isegi elegantselt riietuma, segas heast peast vahele teiste jutuajamisesse ja ja"ttis nyyd inimese mulje, kes on pidevalt eksalteeritud meeleolus.
     Millest to"o" juures jutt ka ei ka"inud, oskas Aristarhos ikka ja alati veeretada see lilledele. Et kui hirmkallid on praegu roosid, kust saaks l6hnavaid lilli, sest «isegi roosidel pole enam l6hna!» ja «kas on ikka m6tet tuua lilli Hollandist, oleks ju palju etem kasvatada ma"rksa toitvamaid lilli otse kohapeal, Eestis».
     Need «toitvad lilled» tegid noormehest kolleegide heatahtliku pila ma"rklaua. Tagaselja sosistati «toitvad lilled tulevad».
     Suured muudatused leidsid aset ka noormehe kodus. Aristarhos miskipa"rast ei osanud varem ta"hele panna, kui troostitu on 6igupoolest tema elamine. Kui kulunud on diivan, mille talle olid ja"tnud pensionäridest vanemad, kes kolisid elama maale, va"ikesesse alevikku Tallinna la"histel. Kui pleekinud on tapeet. Noormees oli pikki aastaid va"gagi viisakalt teeninud, tunduvalt rohkem k6rvale pannud, kui tema to"o"kaaslased, kes palju aega ja raha raiskasid seltskonnaelu peale. Miks siis mitte vahetada korter suurema ja parema vastu?  Sinna sobiks uhke liblikas tunduvalt paremini.
     Varsti said to"o"kaaslased teada, et Aristarhos remondib oma uut, pangalaenuga ostetud vanalinnakorterit. Hakati arutama remondi yksikasju; kysiti, kas l6pp paistab, vihjati, et kyll oleks tore soolaleivapeole tulla.     Aristarhosele need jutud meeldisid, ta tegi salapa"rase na"o ja lubas, et jah, seda muidugi; saab olema va"gev pidu, pealegi on tal yks yllatus varuks.
     "Kyllap ta kavatseb meile piduso"o"giks toitvaid lilli pakkuda, mis muud!" naersid naised tagaselja.
     Remont kestis kogu talve, aga sai viimaks ometi la"bi. Kogu see aeg oli Aristarhos na"rvis, et kas liblikal on ikka aguli odavas yyrikorteris hea olla.    Ent sealgi klammerdus kaunitar jalamaid pitskardinasse ja ka"is vaasi kallal roosikimpudest nektarit imemas. Polnud tal ha"da midagi.
      Aga see-eest uues korteris hakkas liblikas ootamatult iseloomu na"itama.    Lae k6rgus oli nyyd yle nelja meetri ja kui ta istus taas k6rgel lae all, kardinapuu la"hedal, ei saanud toolile roninud Aristarhos teda enam mitte kuidagi ka"tte. Noormees seisis tihti tykk aega, pea kuklas, akna all, keelitades liblikat madalamale laskuma, aga too teeskles kurti ega teinud temast va"lja. Ei ja"a"nud muud yle, tuli treppredel muretseda. Liblikas leidis, et see on tore mänguasi. Ootas kannatlikult ära, kuni noormees valju kolina saatel redeli pysti pani ja yles ronis ning lendles ma"ngeldes mujale just siis, kui noormees ka"si tema poole sirutades paluma hakkas:«Ole pai, tule alla!»
     Tänavarentslites voolas juba sulavesi, märtsipäike soojendas lootustäratavalt. Paljud tähistasid ikka veel tasapisi unustuse hõlma vajuvat naistepäeva ja Aristarhos leidis, et see on hea p6hjus liblikale suur l6hnav roosisülem osta, mille järel ta käiski ära kasvuhoones Tallinna lähistel.
Liblikas kiitis asja heaks ja lendas otsemaid, kui Aristarchos oli koju jõudnud, rooside kallale.
6nnelik noormees jälgis heldimusega seda, tõesti ülimalt esteetilist, vaatepilti. Oli aeg kutsuda kolleegid külla ja hellitada ka nende esteetilisi tundeid.
Külalised vaatasid vaimustusega k6igepealt korteri üle. Ainult ühte tuppa ei lubanud peremees neil minna, öeldes, et sealt tulebki üllatus.
Peolaud oli lookas, peremehe silmad särasid.
- Aga kuhu siis üllatus jääb? – n6udsid naised, kes olid õhtu lõpupoole väheke vinti jäänud.
Alles siis avas peremees suletud toa ukse. K6ik ahhetasid, kui liblikas sealt välja valguse kätte lendas ja jäädes oma harjumusele truuks, pitskardinasse klammerdus. Aga, vist meelega edvistades, ei pannud ta tiibu kokku, vaid lõi need lahti, et rahval oleks võimalik teda imetleda.
«Sa mu kullatükk,» kiitis Aristarhos m6ttes ta teguviisi heaks.
- Uskumatu! – käratsesid kolleegid läbisegi. – Kust sa ta said?
- Ise tuli, - oli noormees uhke. – Minu koduliblikas.
Ega teised seda juttu eriti ei uskunud, aga  liblika ilu vapustas k6iki.
Kuna kõik peale peremehe enda olid suitsetajad ja parajalt auru all, ei jäänud Aristarhosel muud üle, kui lubada köögis suitsu teha.
Tubakasuitsu lõhn paelus vist liblikat, sest ka tema lendles peatselt kööki. Tegi mõne tiiru suitsetajate peade kohal ja äkki võttis kätte ja lendas avatud aknast välja. Ning oligi läinud…
Paari päeva pärast esitas morn ja sõnakehv Aristarhos lahkumisavalduse.
               
                ***

Palju aastaid hiljem luges üks tema endine töökaaslane «Õhtulehes» kuulutust, et Pirita Lillepaviljonis avati näitus «Liblikad ja tänapäev», kus on väljas suur liblikate kogu, mille on kogunud Pariisis elav eestlane, keegi Aristarhos K.
Siinkohal mainime, et kollektiiv, kus Aristarhos varem töötas, oli vähe muutunud. Saadeti pensionile üks alalõpmata virisev vanem daam ja asemele võeti noor spetsialist, igast asjast vasikavaimustusse sattuv neiu.
Pühapäeval mindi üheskoos näitusele.
Kohe näitusesaali lävelt nähti saali keskel seismas Aristarhost, kellelt aastad polnud midagi röövinud.  Pigem vastupidi. Mehel oli smoking seljas ja kikilips ees. Mõlemas käevangus ripnes tal ülipikk ja ülikõhn blondiin, tikkkontsaga kingad jalas. Kollektsionäär vastas tema ümber tunglevate näitusekülastajate küsimustele. Kõikjal – seintel, laudade klaasvitriinide klaasi all ilutsesid nõelaga aluse külge kinnitatud, hoolikalt silutud tiibadega, kuivatatud liblikad. Kollektsiooni ilu ja mitmekesisus rabas kõiki. Näituse kuluaarides räägiti, et Aristarhos olevat juba ammu oma esimese miljoni teeninud ja praegu tema varandust polegi enam võimalik täpselt hinnata, kuid on teada, et tal on korter Pariisi kuueteiskümnendas linnajaos, mis, muidugi, ei ütle mitteprantslasele midagi, kuid hääletoon, millega seda tõsiasja mainiti, ütles kõik.
Aristarhos nägi endisi töökaaslasi, jättis blondiinid sinnapaika, tuli vanade tuttavate juurde, surus sundimatult kõigil kätt, tegi lõbusalt silma uuele neiule ning küsis, naljaviluks meelega murrakut kasutades: «No kuda siis näitus on ka?»
Üllataval kombel anti mõne meelest kõrgemas seltskonnas kohatu semulik käitumine andeks, see koguni lisas mehe imaagole täiendavat võlu.
- Pagan võtaks, Aristarhos,  oled ikka üks äge
vend, - lausus endine ülemus. – Mis sa arvad, järsku teeme homme sinu auks minu suvilas saunaõhtu?
- Oleks vahva küll, aga kahjuks homme samal
kellaajal olen ma juba Helsingi poole teel ja sealt lendan edasi Tokiosse. Avan seal väikese liblikamuuseumi.
- Teil on võrratu liblikate kogu! – hüüatas noor spetsialist, kes oli lausa joovastuses, et saab suhelda very important person`iga. – Te nii kangesti armastate liblikaid!
- Oojaa, - lausus Aristarchos tähendusrikkalt, neiule sügavalt silma vaadates. – Sa ei suuda endale ettegi kujutada, kuidas ma neid a r m a s t a n.